COVID-19 juhend ravil olevatele vähihaigetele lastele ja noorukitele

COVID-19 juhend ravil olevatele vähihaigetele lastele ja noorukitele ning nende lähedastele

Koostanud dr. Lenne-Triin Kõrgvee

Mis on COVID-19?

Koroonaviiruste hulka kuulub mitmeid ammu tuntud inimestel ja ka loomadel infektsioonhaigusi põhjustavaid viiruseid. 2019. a. lõpus hakkas Hiinas Hubei provintsis kiiresti levima täiesti uus koroonaviiruse tüvi, mille nimeks sai SARS-CoV-2 (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus 2) ning antud viiruse põhjustatud haigust nimetataksegi COVID-19 (coronavirus disease 2019).

Kuidas COVID-19 levib?

COVID-19 levib kõige enam piisknakkuse teel inimeselt inimesele. Haigestunud inimene või viirusekandja eritab köhides või aevastedes väikesi hingamisteedest pärit viirust sisaldavaid piisakesi, mis võivad otseselt langeda lähedal asuvale inimesele ning põhjustada haigestumise. Samuti võivad piisad langeda pindadele ning kuna viirus on erinevatel pindadel teadaolevalt eluvõimeline kuni 72 tundi (viirusele sobivates tingimustes isegi pikemalt), siis on võimalik viiruse levik ka kontaktnakkusena pindade kaudu (ukselingid, liftinupud jne). Ajaga viiruse hulk pindadel siiski väheneb.

Inkubatsioonperiood (aeg viirusega kokkupuutest ning nakatumisest haigustunnuste tekkimiseni) on kuni 14 päeva, keskmiselt tekivad sümptomid 4-5 päeva peale nakatumist.

Kõige nakkusohtlikum on haigusnähtudega inimene, aga viirus on nakkav ka peiteperioodil (enne sümptomite tekkimist), võimalik, et kuni 48 tundi enne haigusnähtude tekkimist.

Teadaolevalt on haigestunud inimene nakatamisvõimeline kuni 14 päeva peale haigestumist ning tervenenuks tunnistamiseks peab ta olema lisaks vähemalti 48 tundi palavikuvaba ning vähemalt 24 tundi teiste haigustunnusteta.

Millised on COVID-19 haigustunnused lastel?

Olemasolevate andmete alusel haigestuvad lapsed COVID-19 oluliselt vähem täiskasvanutega võrreldes moodustades 1-5% kõikidest haigestunutest (1). Nakatumise korral võib infektsioon kulgeda täiesti sümptomiteta ning haigestumine kulgeb enamasti kergemini täiskasvanutega võrreldes (2).

Kõige sagedamini esinevateks haigustunnusteks lastel on köha ja palavik, kurguvalu ja neelupiirkonna punetus. Lisaks on lastel kirjeldatud väsimust, ninakinnisust ja nohu, kõhulahtisust ja oksendamist, kopsupõletikku (2; 3).

COVID-19 kulg vähidiagnoosiga lastel

Andmed COVID-19 kulu kohta vähidiagnoosiga lastel on vähesed, dokumenteeritud on üksikud juhtumid, mille alusel ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi (4).

Ühegi vähihaige lapse surma COVID-19 haigusesse kirjeldatud ei ole. Lombardia regioonis Itaalias on teadaolevalt diagnoositud koroonaviirus kokku 5 vähidiagnoosiga lapsel, kulg oli kõikidel kerge ning ainult kaks vajasid jälgimist haiglas (5).

Siiski on põhjust arvata, et keemiaravi või mõne haiguse (nt. aplastiline aneemia, immuundefitsiitsuse sündroomid) tõttu langenud immuunsusega inimesel võib infektsioon kulgeda raskemini kui tervel eakaaslasel.

Soovitused vähidiagnoosiga laste peredele nii Eestis kui mujal põhineva eksperthinnangutel ning kogemustel, mis on saadud täiskasvanud onkoloogilise haigete uurimisel.

Vähidiagnoosiga lapse ravi ei lükata üldjuhul viiruse leviku tõttu edasi, lõpliku otsuse teeb raviarst.

Soovitused COVID-19 ennetamiseks vähidiagnoosiga ravil oleva lapse perekonnale

Peamine eesmärk on vältida kokkupuudet koroonaviirusega ning ennetada haigestumist. Selleks peab järgima igakülgselt järgnevaid juhiseid:

  • tuleb vältida füüsilist kontakti lähiperekonda mitte kuuluvate inimestega (k.a. vanaemad ja vanaisad, parimad sõbrad)
  • külalisi ei tohi kutsuda, kogunemised on keelatud
  • haiglavälisel ajal peab laps viibima ainult kodus
  • peab jälgima üldiseid käte hügieeni nõudeid: käsi tuleb pesta vee ja seebiga vähemasti 20 sekundi jooksul, vajaduse korral kasutada alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit nii käte kui pindade puhastamiseks (kindlasti kui pereliige tuleb koju õuest, töölt või poest)
  • kasutada isikukaitsevahendeid – vastuvõtule või haiglasse tulles peaks laps kandma korrektselt ette pandud maski, võimalusel peaks maski kandma ka saatja (kaasa saab tulla üks lapsevanem)
  • Kui on vaja, et poes käiks perekonnaliige, siis peaks poes käima ainult üks pereliige, kasutama kodust väljudes maski ja hoidma kõikidest teistest inimestest vähemasti 2 meetri kaugusele
  • Kui keegi toob toidu või ravimid koju, siis need tuleks jätta ukse juurde, et minimeerida kontakti
  • Palun informeerige koheselt raviarsti kui teil või teie lapsel on olnud teadaolev kokkupuude kindla koroonaviirusinfektsiooniga inimesega

Soovitame jälgida antud juhiseid ka kuni 1 a. peale lapse vähiravi lõppemist.

Kas on olemas COVID-19 infektsiooni ravi?

Hetkel puudub otseselt antud koroonaviiruse vastu toimiv ravim. Samuti ei ole hetkel veel olemas haigestumist ennetavat vaktsiini, uuringud on käimas. Kui teile pakutakse ravimit koroonaviirusinfektsiooni raviks või ennetamiseks, siis palun konsulteerige enne lapsele andmist kindlasti oma lapse raviarstiga!

Hetkel on parim teadaolev ravi sümptomaatiline – ravitakse haigustunnust ehk sümptomit, mis on konkreetsel inimesel koroonaviiruse tõttu tekkinud.

Kui vähiravil oleval lapsel tekivad infektsioonile viitavad haigustunnused (palavik ja/või nohu, köha, õhupuudustunne, hingamisraskus, oksendamine/kõhulahtisus jne.), siis peab kontakteeruma raviarstiga või osakonna valvearstiga vastavalt keemiaravi alguses saadud juhistele, et otsustada lisaks haiglasse tuleku vajaduse ning suukaudse antibakteriaalse ravi alustamise osas.

Töökorraldus haiglas COVID-19 leviku perioodil

Haiglas eesmärgiks vältida haiglasisest viiruse levikut, millega kaasnevad järgnevad piirangud:

  • osakonna külastamine on keelatud (keelu lõppemise kohta küsi oma osakonna meditsiinipersonalilt)
  • lapsega võib haiglas viibida ainult üks lapsevanem
  • laps koos ühe vanemaga paigutatakse võimalusel üksikpalatisse
  • vähimagi kahtluse korral võetakse lapselt COVID-19 viiruse analüüs, et vältida haiglasisest haiguse levikut ja diagnoosida võimalik infektsioon varakult. Sellisel juhul võib olla vajalik lapse ja vanema ajutine paigutamine teise osakonda või palatisse, eriti juhul kui laps tuleb haiglasse võimalike COVID-19 infektsiooni tunnustega
  • meditsiinipersonal võib kanda tavapärasest erinevaid isikukaitsevahendeid (mask, kittel, kindad, vesiir), eriti kui lapsel esinevad võimalikule COVID-19 infektsioonil viitavad sümptomid
  • meditsiinipersonal tervislikku seisundit jälgitakse pidevalt ja vajadusel testitakse koroonaviiruse olemasolu suhtes. Meedikud on igakülgselt on teadlikud haiguse sümptomitest, isolatsiooninõuete järgimise vajadusest ning langenud immuunsusega patsientide kuulumistest riskigruppi.

Ambulatoorsed visiidid toimuvad ainult väga selge näidustuse korral (otsustab raviarst), võimalusel kasutame kontakteerumiseks teisi kommunikatsioonivahendeid (telefon, videosilda võimaldavad programmid)

Kuidas ma hoian ennast kursis COVID-19 ‘ -ga?

www.kriis.eewww.terviseamet.ee

Kasutatud kirjandus:

  1. Ludvigsson JF Acta Paediatrica, published on line 23 March 2020 https://doi.org/10.1111/apa.15270
  2. Coronavirus Disease 2019 in Children — United States, February 12–April 2, 2020. MMWR Morb Mortal Wkly Rep. ePub: 10 April 2020. Available at: https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/69/wr/mm6914e4.htm
  3. Lu X, Zhang L, Du H, et al:, SARS-CoV-2 Infection in Children; Chinese Pediatric Novel Coronavirus Study Team; N Engl J Med. 2020;
  4. Eric Bouffet, Julia Challinor, Michael Sullivan, Andrea Biondi, Carlos Rodriguez-Galindo, Kathy Pritchard-Jones: Managing children with cancer during COVID-19; Childhood cancer, Paediatrics (accepted for publication)
  5. Balduzzi A, Brivio E, Rovelli A, Rizzari C, Gasperini S, Melzi ML, Conter V, Biondi A. Lessons after the early management of the COVID-19 outbreak in a paediatric transplant and haemato-oncology centre embedded within a COVID-19 dedicated hospital in Lombardia, Italy. Bone Marrow Transplantation. 2020 (in press).